Seemneid niisutatakse kolm päeva sooja veega (parem lume- või vihmavesi) iga päev vett vahetades. Kvaliteetsed seemned paisuvad selle ajaga ja langevad nõu põhja. Pinnale jäävad ebakvaliteetsed seemned ja need kõrvaldatakse. Kvaliteetsed seemned töödeldakse 0,5% kaaliumpermanganaadi lahuses, et kaitsta neid hallituse ja mädanemise eest.

Seejärel segatakse kuivad seemned lisandiga (peenike jõeliiv, turvas, antiseptiline sammal, samblas seemned ei hallita). 30-50 seemne kohta on piisav ühest klaasist lisandist. Segu niisutatakse parajalt ja puistatakse kapronsuka sisse või paigutada mitmekihilisse hõredast riidest kotikesse ja hoitakse 3-4 kuud riputatuna niiskes keldris 0 - +5 kraadi juures. Võib ka sukas olevad seemned kaevata suveks maa sisse 50 cm sügavusele (hiirte eest). Seemneid võib ette valmistada ka jäässe tehtud sügavas uurdes, kastides lume all, külmkapis (mitte sügavkülmikus).

Ettevalmistusel peab seemnetes olema niiskust 20-40%, lisandil aga vähene, maale omane niiskus. Tähtis on, et kogu külmas oleku aja (3-4 kuud) oleksid seemned niisked. Lume all säilib niiskus hästi, külmikus on vaja neid perioodiliselt niisutada. Riidest kotis seemned võib panna veel kilekotti seda mitte täielikult sulgedes. Tuleb kaitsta näriliste eest. Et kiirendada kevadel idanemist, kasutada nõrgalt kleepunud seemneid. Kord nädalas seemneid segatakse ning vajadusel niisutatakse.

Enne külvi eraldatakse seemned segust ja jälle loputatakse kaaliumpermanganaadi lahuses (kuni ööpäev) ja siis kuivatatakse. Istutada on neid parem kasvuhoonesse turbasegusesse mulda, kus nad on kaitstud lindude eest. Kaitstud tingimustes kasvavad seemned 1,5-2 korda kiiremini kui avamaal. Enne külvi on soovitav vagudesse panna 1m kohta superfosfaatväetist 1g, kaaliumväetist -0,5 g või puutuhka-2g segatuna 20 g turbaga. Istutusridade vahe on 15-20 cm. Külvi norm on 30 g (125-150 seemet) 1 meetri kohta 3 cm sügavusele. Külvipind kaetakse 0,5-1 cm paksuse kihiga (turvas, laastud vm kattematerjal). Sessiooni jooksul on vaja 3-4 korda kobestada ja rohida. Kuni istikute ilmumiseni on vaja hoolikalt kasta. Hiljem on istikutel juured juba küllaltki sügaval.

Kui soovid istutada seedrit, siis mõned nõuanded, mida tasuks järgida:

1. Istuta seedri kohe püsivasse kohta – parem varjulisse kohta, kuna palava päikese käes kuivab ära.
2. Selgita välja, milline on pinnas ja kui ei ole liivane, siis pane istiku augu põhja 20-25 cm liiva.
3. Kuna okaspuudele meeldib happeline pinnas, oleks hea lisada ka turvast.

Seedri seemneid võib külvata kevad-sügisesel perioodil mulda, või kogu aasta kestel spetsiaalsetesse kastidesse korteris. Muld peab olema hästi vett läbilaskev, liiva-kivine, mitte savine, seisva vee suhtes on seemned väga tundlikud. Tärkavad järgmise aasta mai lõpus-juuni alguses. Esimesel aasta ei ole vaja väetada, teisel aastal tuleb töödelda vasevitrioli ja lubjapiimaga.

Seedri istutamiseks on vaja ette valmistada spetsiaalne pinnasesegu, mis koosneb okaspuu purust (mänd, seeder), turbast, kõdust (huumus), jämedast liivast vahekorras (5,5,1,1). Ühe ämbri segule lisatakse 1-2 klaasi puutuhka. Istutades kasti või potti on kindlasti vaja põhja ja peale panna 5-7 cm puidumaterjali. Külviks ettevalmistatud pinnast kastetakse mõne päeva jooksul, et see kokku vajuks, ning vajadusel lisatakse mulda. Seemned külvatakse 3-4 cm sügavusele.

Soovitav on külvata kasvava kuu ajal, sõnni või vähi tähtkujus. Istikute kasvamisel vajavad nad rohkem valgust, kuid mitte liigset päikest. Tõusmeid on vaja hoolokalt kaitsta lindude eest, kes neid meeleldi nokivad.
Tärganud istikuid tuleb regulaarselt pritsida veega. Kasta tuleb mõõdukalt, vältides ülekuivamist. Suve jooksul tuleb 1-2 korda väetada mineraalväetisega (10g ammoonium-sulfaati, 15g kaaliumsoola 10 l vee kohta). Spetsiaalsetesse kastidesse istutatud seedreid võite kasvatada ida-, kagu-, lääne või loodepoolsetel aknalaudadel, rõdul. Soovi korral võib seedrit kasvatada ka bonsai stiilis.

3-4 aasta pärast võib istikud ümber istutada püsikohale lisades auku või potti väikese koguse männi või seedri puidupuru, kuna selles on spetsiaalne seen nn „ mükoriis”, ilma milleta seeder ei saa omandada pinnasest toitaineid.

Külvates seemned sügisel otse mulda ei ole vaja neid eelnevalt töödelda, kuna nad valmivad lume all kevadeks looduslikult. Kuid talvel kahjustavad seemneid hiired, seetõttu tuleb neid vastavalt kaitsta.

Seedriseemnetel võib tihti ilmneda nakkushaigusi, põhjustades okaste kolletumise ja hilinemise. Sel puhul pritsitakse istikuid 2% kolloodiumvaigu lahusega ( 1 l vee kohta 20g 98%-list kolloodiumvaiku, eelnevalt segades seda väheses vees, filtreeritakse). Pritsimisel jälgitakse, et lahus kastaks ühtlaselt okkaid ning samuti mahalangenud okkaid.

Soovime edu!